Turvalisuse psühholoogia

Pea aasta tagasi kirjutasin arvutiturbe sotsiaalsest poolest ja arvasin, et Eesis võiks luua andmeturbe sotsiaalse poolega tegeleva labori. Hiljaaegu avastasin, et internetis on täiesti olemas ka sellealast informatsiooni üsna täiuslikult koondav leht.

Muide, selle sissejuhatus kannab üsna sarnast mõtet, mis minu aastataguse jutt. Tsiteerin (tõlge minu poolt):

Psühholoogide ja turvainseneride vahel on arenemas väga huvitav dialoog. Suures plaanis on sotsiaalsed ülereageerimised terrorismi osas tingitud väärast riskitunnetusest ja ebakindlusest, mis aga omavad sügavaid psühholoogilisi juuri. Väikses plaanis vaadates näeme, et üha enam ja enam kuritegusid pannakse toime pettuste abil: kuna turvainsenerid muutuvad paremaks, on oluliselt lihtsam tegeleda inimestega, kui häkkida arvutit või tulemüüre. Paljud süsteemid ebaõnnestuvad ka käideldavuse probleemide tõttu: arvutispetsialistidel ja tavakasutajatel on kaitsemehanismidest lihtsalt kniivõrd erinevad arusaamad. Valed eeldused võivad viia selleni, et arvutisüsteemid hakkavad diskrimineerima naisi, vähemharituid või vanureid. Turvalisus sisaldab endas kahte külge: turvalisuse tunnet ja tegelikku reaalsust ning sageli need on teineteisest täiesti erinevad, kusjuures see vahe muudkui suureneb, samas muutub ta aina olulisemaks.

Siia juurde tasuks muidugi vaadata ka Ülo Vooglaiu ettekande slaide 14 veebruari 2008 toimunud ETEL-i konverentsil.

Ülima tõenäosusega tundub see nii mõnelegi mingi mõttetu teadlaste sebimisena, kuid praktikas näeb see välja nii, et inimestel tekib oma kodus ja oma arvuti taga turvatunne, mis ülimalt sageli on kahjuks petlik. Nii saabki võimalikuks, et noored ennast arvuti ees lahti riietavad ja väljapressimiste ohvriks satuvad või et täiesti normaalsed inimesed pedofiilideks tembeldatakse.

Minul endal on ambitsioon sellel teemal kunagi (võibolla väga kauges tulevikus) doktoritöö kirjutada. Samas, kui kellelgi veel on vähegi huvi sellise teema vastu, siis sealt leiab väga suures koguses teadustöid, artikleid, viiteid sümposiumitele, viiteid teadustööde tegijatele ja muud sellist informatsiooni.