Prügimajanduse trikid
Koos uue kodu ja uue Jäätmeseaduse muudatusega (korraldatud prügimajandus) tekkisid mõned huvitavad probleemid, mida ma järgnevalt kirjeldan.
Mnu uus elamine on paarismaja boks. Kinnisturegistris kajastub see, kui
kaks eraldi korteriomandit (korterid 1 ja 2). Korter 1 on minu ja minu elukaaslase vahel kaasomandis (50/50). Maja teine pool on tühi. Mingi aeg peale eluaseme ostmist sai sõlmitud ka leping prügiveofirmaga.
Asi läks huvitavaks umbes kuu aega tagasi. Minu elukaaslane sai sellelt samalt prügiveo ettevõttelt arve. Ok, kuna arvel oli ametlikuks elukohaks märgitud üle-eelmine aadress, siis mõtlesime. et asi on seotud sellega.
Prügivedajale helistades selgus, et arve on esitatud praeguse elukoha prügiveo eest. Väga põnev! Asja edasi uurides selgus, et KOV on edastanud kõik kinnisturegistrist leitud nimed prügiveo firmale ja see on siis selle peale arved välja kirjutanud. Lahe! Kõige põnevam oli asja juures see, et arve esitati korraga umbes poole aasta eest (summa pea 1000 krooni).
Põhimõtteliselt saan ma aru, mille pärast ja millise seduse alusel seda tehti. Viidatud Jäätmeseaduse §69 loeb kõik majaomanikud automaatselt prügi tekitajateks ja kohustab neid sellega tegelema. Samas tekivad mul küsimused:
1) kas KOV siis üldse ei mõtle ega kontrolli? Neil on ju kinnisturegister olemas.
2) Kuidas on võimalik esitada arvet teenuse eest, mida tegelikult ei osutata?
3) Miks varem selle kohta mingit teadet ei saadetud?
4) Mis selle arvega edasi saab?
Igatahes mulle tundub hetkel, et seaduseandja on selle seaduse vastuvõtmisega tekitanud legaalse maffia.
Olen seda ise ka mõelnud, et tegemist on riigi poolt soodustatud maffiaga - kord kuus pead prügi ära vedama. Mis kõige hullem - selle seadusega pole rahul ükski osapool, aga keegi ei vaevu (ei julge?) seda ka muutma. Kui jäätmeseadust lugeda, siis sealt kumab läbi jäätmete sorteerimise printsiip jne. Kõige selle ilusa nullib ära see kord kuus kohustus. Vanemad inimesed ja vanemas ahiküttega suure aiaga eramajas suudavad enamik jäätmetest nö ära sorteerida. Biolagunev läheb komposti, põlev materjal ahju (kas toa või sauna kütteks). Ohtlikud jäätmed peab niikuinii mujale viima. Taara ja klaasi saab ka ära viia. Ainult teatud pakendid jäävadki, mis isenesest kuu lõikes ka väikseimat prügikonteinerit ära ei täida.
Hoopis huvitavaks läheb siis, kui senine firma X ainuõigusleping lõpeb ja uue firma Y leping algab. Rendikonteinerit kasutades firma X proovib küsida tasu selle äraviimise eest ja firma Y selle toomise eest. Õnneks on KOV-id seni nö "käe" vahele saanud ja selle omavoli kiirelt lõpetanud.
Post new comment