Reply to comment

Seoses Anto algatatud diskussiooniga tuleks siin kohal ära märkida ka Justiitsministeeriumi algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu, mis toob antud teema kontekstis kaks positiivset muudatust.

Esimene positiivne muudatus on ühe menetlusosalise - asjatundja - sissetoomine. Vastavalt eelnõu seletuskirjale võib asjatundja anda tõendi, olemata sealjuures vahetult tõendamiseseme asjaolusid kogenud, kuid oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu. Siinjuures on oluline, et erinevalt eksperdist ei pea asjatundja olema erapooletu.

Arvestades Eesti väiksust, on tõeliselt erapooletu eksperdi kaasamine mõnes kitsalt spetsiifilises valdkonnas (näiteks arvutiturbes), ülimalt raske. Põhjus on väga lihtne - kõik vastava ala spetsialistid tunnevad teineteist ning enamasti on omavahel juba mingid vaated või suhted välja kujunenud. Selles kontekstis muutuks näiteks üks minu artikel asjatundja arvamuseks, mida saab ka kohtus tõendina kasutada.

Teine positiivne muudatus on seotud tunnistuse deponeerimisega ja tunnistuse ühekordse andmisega. See seondub eriliselt alaealiste ülekuulamisega, kuna lapsed ei pea enam ühte ja sama tunnistust mitu korda esitama (loe: ühte ja sama õudust mitu korda üle elama).

Tänu sellele muudatusele kaob pedofiilia juhtumite puhul vajadus kokkuleppemenetluseks ning enam ei saa ei prokuröri ega ka kaitse poolt viidata alaealise hoidmise vajadusele. See tähendab, et iga sellist juhtumit saab lõpuni uurida ning iga kurjategijat seaduse täie rangusega karistada.

Teiselt poolt on positiivne, et kui inimene süüdi ei ole, saab ka see lõpuni kindlaks tehtud ning enam pole vaja karta kuhugi pedofiilide nimekirja sattumist.

Nagu Anto väga õigesti märgib on hetkel veel puudu legaalne võimalus alaealiste ärakasutamisest teatamiseks ning seda pole kirjas ka selles seaduse muudatuses. Kuna asi on antud juba parlamendile menetlemiseks, siis loodetavasti tehakse vastav muudatusettepanek sealtpoolt,